Foto: Aron Urb, 2023. aastal.

Individuaalne jõupingutus pärandi ligipääsetavamaks muutmiseks

Toetame kindlalt ideed, et arhitektuuripärand, mis kannab meie kui rahva jaoks märkimisväärset väärtust, peaks olema üldsusele kättesaadavam ja käegakatsutavam. Muinsuskaitsepäevad on suurepärane võimalus tutvustada ja harida inimesi meie rikkaliku ja keerulise arhitektuuriajaloo kohta. Festival pakub võimaluse külastada hooneid, mis tavaliselt ei ole üldsusele avatud, ja kuulda lugusid minevikust, mis aitavad paremini mõista meie ajalugu ja kultuuri.

Kuigi me tähistame valjuhäälselt oma väärtuslikku pärandit kord aastas, on siiski oluline märgata, et paljud inimesed panustavad vaikselt igapäevaselt arhitektuuripärandi eest hoolitsemisse. Samad inimesed ja institutsioonid planeerivad ja viivad läbi üritusi - nemad on selle iga-aastase festivali korraldamise tegelik jõud Eestis. Neil on erilised teadmised ja oskused, mis väärivad hästi avalikkusega jagamist ja selle eest oleme tohutult tänulikud. Sel aastal toimus meie üleriigilisel festivalil umbes 80 üritust, mida korraldas umbes 60 pärandivaldkonna spetsialisti.

Koordinaatoritena ei sea me eesmärgiks teatud arvu üritusi, kuigi on tore, kui külastajatel on valikuvõimalusi, vaid pigem ürituste sisu ja programmi terviklikkust. Võime kindlalt öelda, et sel aastal olid üritused väga hästi kavandatud, järgisid teemat ja andsid programmile palju lisaväärtust.

Tour of Vastseliina episcopal castle, credits Rein Traagel, 2025.">

Aknad minevikku

Läbi aastate oleme püüdnud anda endast parima, et rakendada EHD-teemat meie festivalil, kuid lisada ka mõningaid aspekte, mida saame seostada kohapeal. Näiteks 2022. aastal, jätkusuutliku kultuuripärandi aastal, kuna Eesti Muinsuskaitseamet keskendus ajaloolistele linnakeskustele, toimus meie festival "Elav vanalinn" nime all. Neli päeva kestnud programmi koostasid elanikud, asutused, linnavalitsused ja kogukonnad, kes kõik esitlesid osa vanalinna elust. Ürituste ja kommunikatsiooni ühiseks teemaks oli vanalinna elu säilitamine - kuidas hoida nii äri- kui ka elutegevus vanadest keskustest välja kolimast ning ajaloolisi hooneid ja pärandkultuuripärandit tühjaks jätmast.

Alongside the 2022 festival, we composed an exhibition introducing 11 heritage makers that help keep old towns alive. The shot from the exhibition pictures Kuressaare town hall square.  Credits: Piltnik Kärt, 2022.">

Festivali 2023 puhul läksime täielikult kaasa EHD elava pärandi teemaga ja korraldasime nelja päeva jooksul üritusi üle Eesti. See teema aitas meil jõuda nii ürituste korraldajate kui ka publikuni, mis erines pisut eelmistest ja hilisematest aastatest, sest traditsioonid, käsitöö ja tavad ei ole midagi, millega muinsuskaitseamet igapäevaselt tegeleb. Meie programmis olid näiteks kalurikultuuri, punumise, kulinaaria, linakorjamise üritused, aga ka klassikalisemad pärimuspäevade teemad, nagu telliskivipanek, pärimusmaastikukujundus, ajalooline sisekujundus.

Carpet restoration at Alar Kotli house museum. Credits: Kadri Lepik, 2023.">

Eelmisel aastal uurisime meie sisemaa teid ja raudteed, aga ka vee- ja õhuteid. Teede, võrkude, ühenduste ja kommunikatsioonide pärandit avastati loengute, töötubade, näituste, viktoriinide ja palju muu kaudu. Üritused keskendusid nii erinevatele liiklustüüpidele kui ka transpordist tulenevale arhitektuurile - ajaloolised sadamad, raudteejaamad, religioossed ehitised. Temaatiliselt oli selle aasta festivali nimi "Hoiame ühendust", mida võib väikese sõnamänguga tõlkida nii "Hoiame ühendust" kui ka "Hoiame sidemeid".

Hike on an ancient highway – Rumbi soosild. Credits: Estonian Bicycle Museum, 2024.">

Eesti on Euroopa kultuuripärandi päevade festivalil osalenud alates 1993. aastast. Toona tuli algatus üle-euroopalise pidustusega liitumiseks muinsuskaitse Seltsilt, mis on muinsuskaitsele keskendunud MTÜ. Alates 2015. aastast koordineerib meie riiklikku osalemist EHD-l Eesti Muinsuskaitseamet.